Uue aasta alguses astub Tallinna Kammerorkestri ette saksa dirigent Gregor Mayrhofer. Enne jõule rääkisime temaga sellest, mida ta ootab oma esmakohtumiselt TKO-ga, miks on kavas neli nii eripalgelist heliloojat ning kuidas sündis kava idee. Vestlus Beethoveni, Ligeti, Vasksi ja Schuberti muusikast kujunes peagi laiemaks aruteluks: mida tähendab tuua valgus pimedusse, millal peaks dirigent sekkuma ja millal taanduma, ning miks ei ole alati vaja muusikat „mõista“, et seda süga

14. veebruaril astub Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri ette metsasarvemängija ja dirigent Alec Frank-Gemmill, kes toob kuulajateni mitmekesise ja põneva kava. Kontserdi muusikaline telg liigub Henry Purcellist ja Wolfgang Amadeus Mozartist kuni Benjamin Britteni ja Tansy Davieseni, asetades kõrvuti originaalid, töötlused ja tänapäevased vaatenurgad. Sellise kavaga kerkivad paratamatult üles intrigeerivad küsimused autorlusest, tõlgendamisvabadusest ja muusika muutumises

Aasta hakkab jõudma lõpusirgele. Laulasmaa metsade rahus ja Pärdi Keskuse imelises atmosfääris kogunevad taas need, kes tunnevad sügavamat sidet Arvo Pärdi muusikaga. 29. novembril tulevad kokku interpreedid, kelle nimed on lahutamatult seotud helilooja loomingulise teekonnaga ning kes on olnud Pärdi muusika hääled, vahendajad ja kaaslased läbi aastate, kui mitte aastakümnete. Kui mõelda, kes on siis õigupoolest kujundanud Pärdi muusika kõlapildi maailmas, jõuame paratamatult

11. novembril leidis Tallinna Mustpeade maja Olavi saalis aset märgilise tähendusega sündmus: Eesti esimese oratooriumi, Rudolf Tobiase „Joonas“ CD-plaadi ja noodimaterjali esitlus. Valminud plaadile on salvestatud Tobiase oratooriumi „Joonas“ originaalmuusika eestikeelse tekstiga. Esitajateks on Eesti Filharmoonia Kammerkoor  ja Tallinna Kammerorkester , orelil Kadri Traksmann , dirigent Tõnu Kaljuste . Solistid: Mirjam Mesak  (sopran, Baieri Riigiooper), Kai Rüütel-Pajula