Laen...
Sündmuste kalender

Soome plaadifirma Alba Records annab välja heliplaadi, kus Tallinna Kammerorkester Juha Kangase dirigeerimisel ning Soome tippsolistid esitavad Läti kultushelilooja Pēteris Vasksi loomingut. Solistidena teevad kaasa Marko Ylönen tšellol ja Lilli Maijala vioolal, salvestus on tehtud Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis.
Plaat ilmub detsembri alguses. Eestis on see saadaval alates 11. detsembri „Musica serena“ kontserdist Mustpeade majas, kus Juha Kangas ja Tallinna Kammerorkester esitavad Vasksi jt heliloojate teoseid elavas ettekandes. Kavas on ka Vasksi uudisteose esiettekanne.
Pēteris Vasks sündis 1946. aastal Lätis Kuramaal Aizpute linnas, mis liivi keeles tähendab „vaade mäelt“. Heliloojana sai ta tuntuks 1970ndatel, mil tema loometegevuse kõige tugevamateks mõjutajateks olid Arvo Pärdi esimesed teosed, Lutosławski, Górecki, Penderecki ning NSVLi heliloojate kongressidel ja konverentsidel kogetu. „Me kõik olime samast vanglast [Nõukogude Liidust], aga kui kohtusime, siis tundsime ühtekuuluvust,“ kirjutab Vasks valmiva plaadi ümbrisel.
Täna on Pēteris Vasks rahvusvaheliselt kõige tuntum Läti helilooja. Tema olulisust Lätile on võrreldud Arvo Pärdi olulisusega Eestile.
Vasksi looming Eesti-Soome muusikute esituses
Vasksi, Kangast ja Tallinna Kammerorkestrit seob varasem koostöö. Viimane ühine kontsert anti 2020. aasta jaanuaris, mil Juha Kangas koos Kammerorkestri ja solisti Lilli Maijalaga esinesid Mustpeade majas. Tookord kavas olnud Vasksi vioolakontserdist salvestust ei tehtud, kuid uus plaat pakub võimaluse seda Eesti-Soome interpretatsioonis kuulata.
Lilli Maijala sõnul seostub Vasksi vioolakontsert looduse ja folklooriga. „Need mõlemad ümbritsesid mind, kui kasvasin üles Lapimaal ja see on see, mille järgi praeguses kõige rohkem igatsen. See muusika meenutab varajast Sibeliust ja Soome eepost „Kalevala“, selles tajutav siirus on muutumas järjest haruldasemaks hullumeelses maailmas, kus me elame,“ rääkis ta.
Teos algab vaikse, pehme meloodiaga esimestelt viiulitelt, viivitusega liitub nendega vioola. Vasksi sõnul on vioola kõige melanhoolsem instrument, mis meenutab sügavat metsa. „Vioolal on ilus hääl. Mulle meeldib valgus männimetsas, eriti suvel, kui kõik lõhnab päevasoojas,“ räägib helilooja. „ Püüd valguse ja armastuse poole (ilma selleta ei ole muusika kirjutamisel väärtust) ei anna end teemana lihtsasti kätte. Esiteks – vioola on nagu sügav mets, kuhu valgusel on keeruline sisse murda. Ning teiseks – aeg, milles me elame. Nii palju on asju, mida me ei mõista, me muutume ignorantsemas järjest rohkemate asjade vastu.“
Pēteris Vasks ütleb, et tema vioolakontsert Juha Kangase dirigeerimisel on oodatud muusikaelamuseks. „Juha Kangas mängis vioolat, ta teab seda maailma."
Teisena salvestasid Juha Kangas ja Tallinna Kammerorkester plaadile Vasksi tšellokontserdi nr 2 „Klātbūtne“ („Kohalolu“). Selle solistiks kutsuti tipptšellist Marko Ylönen, kes mängib rariteetsel, 1720ndatest pärineval Bartolomeo Cristofori tšellol, mida maailmas on järel üksikud.
Helilooja sõnul ei ole tema tšellokontsert autobiograafiline teos, kuid selles on olemas seosed kõigi elu oluliste punktidega. „Originaalis kujutlesin seda nii: sa tuled sellesse maailma, teed oma esimese sammu, kasvad, kogud kogemusi, saad tunda tagasilööke ja lõpuks läheb sinu hing taevasse. Ma oleksin võinud lõpetada kontserdi kolme punktiga, aga seekord lugu jätkub – hing tuleb tagasi uude kehasse ja kõlab unelaul uuele elule,“ ütleb Pēteris Vasks.
Unelaulu laulab plaadil Tallinna Kammerorkestri viiuldaja Eva-Maria Sumera, Eesti helilooja Lepo Sumera tütar.
Soome-Eesti koostöös valminud heliplaat „Pēteris Vasks – Cello and Viola Concerts“ (Alba Records, 2021) on salvestatud Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis 17.–22. jaanuaril 2020. aastal. Plaadi produtsent on Tallinna Filharmoonia ning salvestuse toonmeister Tammo Sumera.

Loe vanemaid uudiseid