Sel kolmapäeval (16. oktoobril) tähistab 65. sünnipäeva Eesti üks mitmekülgsemaid heliloojaid Erkki-Sven Tüür, kes valdab muusika kirjutamise kunsti progerokist nüüdismuusikani ning on pälvinud oma töö eest tunnustusi nii kodu- kui ka välismaalt. Laupäeval, 19. oktoobril toimub Tüüri sünnipäeva auks autorikontsert EMTA suures saalis.
Kontserdiks ühendavad jõud Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, tuues kuulajate ette Tüüri kõige hiljutisema täienduse tema loomingusse – Ernst Enno sõnadele kirjutatud „Rändaja õhtulaulu“ uue versiooni esiettekande.
Oma enam kui kahekümne aasta vanuse „Rändaja õhtulaulu“ uusversiooni kirjutamise kohta märgib Tüür, et „pidin sooritama ajarännaku ja kehastuma poole nooremaks iseendaks, kujundades keelpillide faktuuri vastavalt oma noorema mina eelistustele.“ Ta lisab, et teose esimene versioon valmis õige pea pärast „Wallenbergi“ esietendust Dortmundis, „ja see asjaolu lisas kahtlemata oma nüansi muusikalise materjali valikule, sest pöördusin meloodilis-harmoonilises mõttes tagasi 1980ndatel käidud radadele.“
Kontserdi teine teos – „Ärkamine“ – on loodud eesti luuletajate Ernst Enno, Juhan Liivi, Jaan Kaplinski, Doris Kareva sõnadele ning ladinakeelsetele liturgilistele tekstidele. „Seda helitööd kirjutades liikusin ma sügaval instinktide ja tajude tasandil, lasin tekstil moodustada meloodiakatkeid, kartmata seda, et kohati meenutavad nad eesti rahvaviise, gregooriuse koraale või midagi sellesarnast, mida omal ajal ansamblile In Spe tegin,“ räägib Tüür.
Rahvusvahelised arvustajad on Tüüri „Ärkamise“ puhul tõmmatud paralleele ameeriklaste John Adamsi ja Steve Reichiga, ning märkinud tugevat Eesti kooritraditsiooni, mis lükkab teost edasi nagu tuul purjelaeva purjedes. (Domini Clements, www.musicweb-international.com, 2012)
Dirigent Tõnu Kaljuste meenutab, et tema koostöö Erkki-Sven Tüüriga sai alguse 1981. aasta mais. „Esitasime koos ansambliga In Spe Tartu Muusikapäevadel tema „Missa“. Samal aastal lavastas Roman Baskin Vanalinna Stuudios Friedrich Dürrenmatti „Füüsikud“ ja lavastuse muusikaline kujundaja Peeter Volkonski tellis Erkki-Svenilt „Saalomoni ülemlaulu“, mille lindistasime Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Tüüri oratooriumi „Ante finem saeculi“ esiettekannet juhatasin 26. aprillil 1986. Tallinna Kammerorkestri esimese kontserdi tarvis tellisin 1993. aastal Erkkilt nn „Kevadise avamängu“, mis sai hiljem nimeks „Illusion“. Sellele lisandusid „Passion“ ja „Action“ ning „Reekviem“ Peeter Lilje mälestuseks, mille esiettekanne toimus 17. novembril 1994. aastal. Meie repertuaaris on veel „Inquiétude du Fini“, „Psalmoodia“, „Esimene sümfoonia“ ja mitmed hilisemad teosed nii Tallinna Kammerorkestrile kui Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Oleme välja andnud Erkki-Sven Tüüri autoriplaadi „Crystallisatio“ (1996) ning salvestanud mitu tema teost CD-le „Gesualdo“ (2015),“ räägib Kaljuste.
Kontserdiga teevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester koos dirigent Tõnu Kaljustega kummarduse Erkki-Sven Tüürile, heliloojale, kes üle nelja aastakümne on kujundanud nii Eesti kui ka kogu maailma nüüdismuusika maastikku, kujunedes põlvkonna üheks tähelepanuväärseimaks heliloojaks.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste on aastaid ühiselt kontserte andnud nii Eestis kui ka kaugemal – Euroopast Austraaliani ja Austraaliast Põhja-Ameerikani. Muuhulgas on esinetud maailma nimekates kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s jm. Kollektiivid on eesti heliloojate loomingu sagedased esmaesitajad ja nende kontserdikavad on pälvinud kriitikutelt arvukalt kiidusõnu. Tõnu Kaljuste dirigeerimisel on mõlemad kollektiivid korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälviti Grammy auhind Arvo Pärdi albumi „Adam’s Lament“ (ECM) eest.