Jaanuari lõpus toovad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel kuulajate ette särtsaka ja piduliku kontserdi sarjast „Pöörane Bach“. Kontsertidel, mis leiavad aset 25. jaanuaril Tartu Pauluse kirikus ja 26. jaanuaril Tallinna Jaani kirikus, kõlavad Bachi uue aasta kantaadid, mis loovad täiusliku muusikalise silla vana ja uue vahele.
Vestluses dirigent Tõnu Kaljustega avanes võimalus uurida, kuidas ta läheneb Bachi teostele ning miks see muusika suudab endiselt inspireerida ja liigutada kuulajaid üle aja ja ruumi piiride. Tõnu Kaljustega vestles Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja Annika Lõhmus.
Foto: Rene Jakobson
Te olete öelnud, et olete kogu Bachi esitamise teekonna läbinud TKO ja EFK-ga, et see on olnud pööraselt huvitav teekond ja selles on, mida meenutada. Mida te selle lausega mõtlesite?
Teekonnale võin panna teeviidad, millel on kirjas „kogemused“. Need omakorda jagunevad teemadeks alates „tähendused“ kuni „kõiksugu miksid“. Miks teha nii, aga mitte naa. Tallinna Kammerorkester, kelle keelpillikooli vundament toetub põhiliselt Jüri Gerretzi kaudu Moskva koolile, on tänu minu rootsi kolleegi Anders Öhrwalli artikulatsiooniõpetusele avardanud oma baroki esituse mõttemaailma. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on aga saanud koolitust Johann Sebastiani motette lauldes. Seega nende nn teeviitade hulk on suur ja teemad ei lõpe kunagi.
Kas te ise avastate iga kord Bachi muusikat dirigeerides midagi uut?
Kesk-Euroopa kunstikollektiivid on mõistagi oma hariduse järjepidevusega Bachile lähemal kui meie ning nende tõlgenduskunst ja väljakujunenud reeglid jõuavad meieni tihti nn trendidena. Bachi esituskunsti põhilised kõlaerinevused tulenevad ajastupillide ja nüüdispillide erinevustest. TKO mängijatega oleme baroki esitamisel jõudnud teatud vabaduseni, mida ei kammitse enam „suured eeskujud“. Kuid Bachi kantaatide puhul saab vast otsustavaks esitajate suhe teksti. Paljud Bachi kantaadid väljendavad intiimset dialoogi inimese ja Jumala vahel. Esitaja peab suutma seda sidet kuulajale vahendada. Sellel teekonnal on pidevaid avastusi.
Mille poolest erinevad Bachi uue aasta kantaadid teistest kantaatidest?
Uue aasta kantaadid keskenduvad rõõmule, tänule Jumala juhtimise eest möödunud aastal ja õnnistuse palumisele algavaks aastaks. Tekstides on märgata pidulikkust ja lootust. Uue aasta kantaadid erinevad teistest kantaatidest mitmeski aspektis, kuna need on kirjutatud kindla piduliku sündmuse – uue aasta alguse – tähistamiseks. Kantaadid on seotud liturgiliste tekstidega, mida loetakse ja lauldakse 1. jaanuaril ehk Kristuse nimepäeval (Circumcisio Domini). Neil on ka laiema tähendusega uue alguse sümboolika ja pidulikum iseloom: orkestris kõlavad näiteks trompetid ja timpanid, mis lisavad muusikale suurejoonelisust ja rõõmu.
Mida tähendab teie jaoks Bachi muusika esitamine tänapäeva kuulajale?
Tänapäeva kuulajale on kõige olulisem Bachi muusika ajatu sõnum ja emotsionaalne sügavus, mis suudab puudutada inimest. Sõnumid nagu kahetsus, andestus, lootus ja armastus on universaalsed. Esitaja ülesanne on teha need teemad arusaadavaks ja tähenduslikuks ka mittekristliku kuulaja jaoks.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on rahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivid, kelle vahel on kujunenud välja erakordne muusikaline sünergia. Koori tuntakse kauni kõla ja nüansirikka vokaalse meisterlikkuse poolest. Tallinna Kammerorkester lisab sellele oma erksa ja virtuoosse mänguga sügavust ja tekstuuri. Dirigent Tõnu Kaljuste juhatamisel suudavad need kaks kollektiivi anda Bachi muusikale ainulaadse tõlgenduse.
Annika Lõhmus