Üle kolmekümne aasta kvaliteetset kammermuusikat

Tallinna Kammerorkestri sünnipäeva eel on igati paslik heita pilk minevikku ja vaadata tagasi sellele, kuidas orkester on aja jooksul kujundanud oma koha Eesti kultuurimaastikul. TKO on särav ja mitmekülgne kollektiiv, kelle tegemised on leidnud kajastust nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil. Et anda ülevaade orkestri mõjust ja väärtusest, palusime kultuurivaldkonna esindajatel mõtiskleda, milline on TKO roll Eesti muusikamaastikul ja meenutada eredamaid hetki orkestri kontsertidelt. Lahkelt olid nõus oma mõtteid jagama ajakirja Muusika peatoimetaja Ia Remmel, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, muusikateadlane ja produtsent Madis Kolk ja kultuurisaate „Plekktrumm“ saatejuht Joonas Hellerma.

Vaieldamatult on Tallinna Kammerorkester oma kolmekümne ühe tegutsemisaasta jooksul näidanud end kui Eesti üht eredamat kollektiivi, kes on alati paistnud silma oma mitmekesise repertuaariga – klassikalistest kammerorkestri teostest kuni nüüdismuusika ja eesti heliloojate loominguni. „TKO on suurepärane visiitkaart Eesti muusikakultuuri esitlemisel maailmas,“ ütleb ajakirja Muusika peatoimetaja Ia Remmel. Tõsi – orkester on pidevalt pühendunud uue Eesti muusika toomisele kuulajate ette. TKO on andnud elu paljudele kodumaistele heliteostele, pakkudes publikule värskeid ja kauneid kuulamiskogemusi. Paljud neist teostest resoneerivad ka välismaise publikuga. Ajakiri Muusika peatoimetaja Ia Remmel meenutab ringreisi Itaalias (Milanos ja Torinos) aastal 2017, kui TKO esitas koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Tõnu Kõrvitsa „Lageda laule“. „Kontserdid olid erakordselt soojad, publikurohked ja emotsionaalsed,“ räägib Ia Remmel, kes oli ajakirjanikuna reisil kaasas. „Sai jälgida proove – ülipõnev oli näha muusikute tööd n-ö seestpoolt. See haris ja avas silmi paljugi jaoks. Muusikaajakirjanikud peaksid üldse sagedamini nende protsessidega kokku puutuma, et paremini mõista, mida muusikud teevad.“

Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder toob meeldejäävate hetkedena välja kammerorkestri klassikasarjad ning eesti heliloojate loomingu esiettekanded. Nende paljude oopuste hulka kuulub näiteks ka Jüri Reinvere poolt Klassikaraadiole pühendatud teos „Kaks Klara käevõru“ (2021). Kultuuriajakirjaniku Joonas Hellerma jaoks on aga hiljuti kuuldud teostest kõige eredamalt meeles Pärt Uusbergi „Regiväli“. „Kaljuste interpreteeringus oli see Pärdi teose väga mõjuv ja ainukordne ettekanne,“ ütleb ta.

Rääkides TKO-st ei saa muidugi üle ega ümber Tõnu Kaljustest ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorist. „Need kaks kollektiivi on oma tegevuskümnendite jooksul olnud lahutamatud, neid on sidunud maestro Tõnu Kaljuste erakordsed ettevõtmised ja Arvo Pärdi muusika,“ ütleb Tiia Teder. „Tõnu Kaljuste on TKO nägu ja iseloomu suuresti kujundanud ja mõjutanud,“ nõustub ka Joonas Hellerma. „See teeb TKO (või mõned selle instrumentalistid) esimese järgu Pärdi interpreetideks. Meenuvad plaadistused (ECM) ja paljud koostöövormid, milles TKO on osalenud ja niimoodi ka oma mõjukust kinnitanud.“

Arvo Pärdi looming on tõepoolest olnud Tallinna Kammerokestri jaoks olulisel kohal. Ja tahaks arvata, et ka vastupidi. Tiia Teder toonitab orkestri panust Pärdi loomingu tõlgendamisel ning Joonas Hellerma toob aasta muusikaelust välja just Pärdi päevad, mis on tema arvates üheks kulminatsioonipunktiks: „Ehkki need pole tingimata olnud isiklikud kokkupuuted, siis nii mõnigi kontsert või esitus on jätnud tunde, et see olnud isiklik kogemus ja kohtumine nii muusika kui orkestriga.“

Madis Kolk, muusikateadlane ja produtsent, jagab oma muljeid TKO kontsertidest: „Pole lihtne midagi eriliselt esile tõsta – selle kollektiivi puhul on alati olnud tagatud suurepärane kvaliteet ja pühendumus.“ Ta toob välja ereda hetke 2014. aastast, kui TKO esines koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Carnegie Hallis. „Kontserdi avataktid: tohutul laval, teistest eespool üksildasena mõjuv kontsertmeister Harry Traksmann alustab perfektselt „Fratrese“ ülinõudlikku soolopartiid.“ Kolk meenutab ka James MacMillani kammerooperi „Halastus“ ettekannet, kus TKO mängijate ühtsus ja kontsentratsioon olid lausa käegakatsutavad. Ia Remmel leiab aga, et tema jaoks on võibolla kõige südamelähedasemad TKO kontserdid, kus orkester mängib just klassikalist kammerorkestri repertuaari, instrumentaalkontserte solistidega või nüüdisloomingut. Samuti toob ta välja suurejoonelised vokaalsümfoonilised suurvormid, mida TKO esitab sageli Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Juba üle kolmekümne aasta on Tallinna Kammerorkester olnud Eesti muusikamaastiku lahutamatu osa, pakkudes kvaliteetseid ja kütkestavaid kontserte. Joonas Hellerma sõnul on TKO roll Eesti muusikaelu kujundamises tähelepanuväärne. Tema hinnangul on TKO oodatuim ja hinnatuim kammerorkester Eestis, kelle mõju ja kohalolek Eesti muusikas kindlasti mitmekihiliselt tuntav. Ia Remmel lisab: „TKO-ta oleks võimatu Eesti muusikaelu ette kujutada. Kõrgtasemel kammerorkester on iga maa muusikakultuuri ehe.“

Annika Lõhmus